Oleme Helga Taimeaias kasvatanud ja katsetanud erinevaid lauke pea kakskümmend aastat, kõrrelisi üle kümne aasta. Kuna taimeaed asub Eesti keskmist arvestades pigem üsna külmas kohas, siis see annab julgust jagada oma kogemusi ja soovitusi kogu Eestit silmas pidades. Samas on see kogemus õpetanud, et aastad ei ole vennad ja seega igal aastal on õnnelikumad erinevad liigid ja sordid.
Kõigi selles vihikus kirjeldatud liikide ja sortide kasvatamisel jagan pigem oma isiklikku kogemust ja kindlasti on teistsugustes kasvutingimustes kogemused hoopis teistsugused.
Kõigepealt tuleb ausalt tunnistada, et ma pole alati kõrrelistesse nii soojalt suhtunud kui täna. Pigem tundusid nad mulle nagu ilma loata istutusalasse pugenud ja umbrohuna käituv “muru”. Soovides rajada tõeliselt ilusat muru, oli õnnestumine ikka kinni mõnes pisiasjas või hetke ilmas, peenras aga suutsid mõned kõrrelised korraldada ikka ja jälle peavalu.
Aegapidi on kõrrelistest saanud siiski minu jaoks asendamatud kujunduselemendid – seda nii loodusliku kui geomeetrilise aiakujunduse elemendina.
Liigiti on kõrreliste kevadine ärkamine ja hiljem õiepööriste avanemise aeg väga erinev. Seda võiks juba plaani joonistades arvesse võtta. Planeerides suve esimesel poolel istutust täitvaid sibul- ja dekoratiivseid püsililli ning suve teise poolde erinevaid kooslusi koos kõrgete püsililledega.
Teravaõiene kastik (Calamagrostis × acutiflora)
Kõige tuntumad sordid on ‘Karl Foerster’ ja ‘Overdam’. Esimene võlus mind oma ebahariliku püsti pandud pintsli kujuga.
Oma nime sai see taim, kui maailmakuulus Saksa botaanik ja aednik Karl Foerster (1874–1970) kord rongiga sõites aknast ebahariliku kujuga taime märkas ja seepeale hädapidurit tõmmates rongi peatas, et taim ära tuua. Meest karistati tookord küll 10 saksa marga suuruse rahatrahviga, kuid maailm on rikkam ühe väga tänuväärse haljastustaime poolest.
Kevadel ärkavad kastikud üsna vara ja tavaliselt juba juuni lõpuks arenevad pikkade sirgete õisikuvarte otsas pronksjad õiepähikud.
‘Karl Foerster’
Kõrgust kuni 180 cm. Kuldkollasena jääb ka sügis-talvisel perioodil väga dekoratiivseks. Ei anna isekülvi ja seega ei teki umbrohtumise ohtu. Eelistab päikselist mõõduka niiskusega kasvukohta.
Tagasi lõigata varakevadel. Puhmik laieneb aeglaselt lühirisoomi teel ja paljundada saab kevadel jagamisega. Sobib hästi kasutada nii rühmiti, massistutuses kui ka üksikute pilgupüüdjatena teiste püsilillegruppide vahel.
‘Overdam’
Sort on leitud 1981. aastal Taani samanimelisest puukoolist. Alustab samuti kasvu kevadel juba üsna jahedate ilmadega, on eelmisest pisut madalam ning toreda valge-rohelise triibulise lehestikuga. Õisikute kõrgus 150–160 cm.
Sobib hästi segaistutustesse või kõrgemate suvelilledega kujundatud peenardesse. Triibulise lehestikuga sordid on veel ‘Avalanche’ ja ‘England’.
‘Waldenbuch’
Võiks kutsuda ‘Karl Foersteri’ väiksemaks vennaks. Kasvukujult samuti püstine, kõrgust umbes 150 cm. Lehestik on rohkem kaardus ja säravroheline, pähikud heledamad.
Talub tuult ja on dekoratiivne ka talvises aias. Sobib istutada nii üksikult kui grupiti teiste taimede vahele.
Lühikarvane kastik (Calamagrostis brachytricha)
Ärkab kevadel siis, kui muld on juba piisavalt soe. Moodustab oma graatsiliselt kaarduva lehestikuga ilusad puhasrohelised mättad.
Suve teises pooles ilmuvad rohekas-roosad, hiljem hõbehallid puhvis õiepähikud. Kõrgus on umbes 120 cm. Kasvukohaks sobib nii päikseline kui poolvarjuline koht. Võib osutuda mõnes kohas pisut külmahellaks.
Head kaaslased on nii siilkübarad, päevakübarad kui ka kevadised sibulilled, kelle kuhtuma hakkavad lehed jäävad kasvava lehepuhmiku varju. Väga ilus jääb ka terrassil pottides.
Harilik sinihelmikas (Molinia caerulea)
Koos alamliigi roog-sinihelmikaga (Molinia caerulea subsp. arundinacea) moodustavad tiheda püstise puhmiku.
Kevadel ärkavad alles soojemate ilmade saabudes ja jõuavad õiepähikuteni juuli lõpus või augustis. Noored taimed vajavad mõne aasta kosumisaega enne kui saavutavad oma tõelise olemuse.
Sortide hulgast leiab üsna erineva ilmega puhmikuid, kes erinevad teineteisest kõrguse, pähikute kasvukuju ja värvi poolest. Erinevatel sortidel võib kõrgust olla 50–250 cm.
Tänu tugevatele kõrtele püsivad nad hästi püsti ka tuulises kasvukohas ja rõõmustavad kaua silma talvises aias.
Sordid
- ‘Transparent’ – lehestik 60 cm, õisikud kuni 170 cm.
- ‘Skyscraper’ – väga kõrge sort, õisikud kuni 240 cm.
- ‘Fontäne’ – kaarduva kasvukujuga, õisikud kuni 140 cm.
- ‘Karl Foerster’ – tugev puhmik, tumedad õisikud kuni 150 cm.
- ‘Bergfreund’ – õhulised rohekas-purpursed pähikud.
- ‘Rotschopf’ – sügiseks punaseks värvuv lehestik.
- ‘Windspiel’ – hästi püstine, meekarva talvine toon.
- ‘Cordoba’ – tugevad õievarred, kuldkollane sügisvärv.
- ‘Edith Dudszus’ – tumepurpursed õievarred ja pähikud.
- ‘Moorhexe’ – sambakujuline puhmik tumedate pähikutega.
- ‘Heidebraut’ – purpursed pähikud augustis-septembris.
- ‘Heidezwerg’ – madal sort oranžika sügisvärviga.
- ‘Poul Petersen’ – õhuline vaasikujuline lehvik.
- ‘Variegata’ – kollasetriibuline lehestik.
- ‘Igel’ – väike puhmik kuldkollase sügisvärviga.
Preeria pillahein (Sporobolus heterolepis)
Ilus läikivroheline juuspeente lehekestega puhmik. Suve teises pooles kattub taim õrnade ja õhuliste lõhnavate õiepööristega.
Saab edukalt hakkama meie heitlikes talveoludes. Tore on ka oranžikas-pruun sügisvärv. Preeriataimena eelistab viljakamat hea drenaažiga kasvukohta täispäikeses, aga sobib ka niiskem kasvupinnas poolvarjus.
Luht-kastevars (Deschampsia cespitosa)
Meie oma kodumaine liik. Kevadel alustab kasvu väga varakult ja jaanipäevaks on puhmikul juba õievarred avamas oma pööriseid.
Suve edenedes vahetub õisikuvärv hõbedaselt kollakasrohelisest kuldkollaseks. Hästi mõjuvad suuremate gruppidena teiste püsikute vahel.
Eelistab niisket, viljakat pinnast ning päikselist või poolvarjulist kasvukohta. Kuna luht-kastevarred annavad üsna ohtralt seemnepaljundust, tuleks soovimatu isekülvi vältimiseks õievarred enne seemnete pudenemist eemaldada.
Tuntumad sordid
- ‘Waldschrat’
- ‘Tardiflora’
- ‘Schottland’
- ‘Palava’
- ‘Goldtau’
- ‘Goldschleier’
Vits-hirss (Panicum virgatum)
Kasvab looduslikult Põhja-Ameerika preeriates. Kevadel ärkab alles soojade ilmade saabudes, kuid dekoratiivsus püsib väga kaua.
Eelistab päikselist ja hea drenaažiga kasvukohta. Talub hästi tuult. Suve teises pooles algab õitsemine, kus tugevad õievarred kannavad õhulisi õiepööriseid.
Sordid
- ‘Shenandoah’
- ‘Rotstrahlbusch’
- ‘Cardinal’
- ‘Hänse Herms’
- ‘Rehbraun’
- ‘Heavy Metal’
Lubikad (Sesleria)
Üsna vähenõudlikud madalad talvehalja lehestikuga kõrrelised. Sobivad istutamiseks madalamate püsikute vahele või pinnakattena.
Sügislubikas (Sesleria autumnalis)
Kollakasroheline lehestik moodustab tihedad mättad. Õitseb augustis ning sobib nii lausistutuseks kui gruppidena teiste püsikute vahel.
Läiklubikas (Sesleria nitida)
Moodustab jäikade hallide lehekestega uhke puhmiku. Vajab head drenaaži ja päikselist kasvukohta.
Rohelubikas (Sesleria heufleriana)
Kevadel avab mustjas-purpursed õiepähikud enne lehtede kasvu. Väga külmakindel ja vastupidav liik.
Harilik lubikas (Sesleria caerulea)
Kasvab looduslikult ka Eestis. Sobib hästi pinnakatteks või istutusnõudesse. Lubjalembene liik.
Igihaljas kaerand (Helictotrichon sempervirens)
Üks parimaid sinise lehestikuga kõrrelisi. Tihedad hallikassinised poolkerajad puhmikud kannavad juunis-juulis kõrgeid õisikuvarsi.
Kasvukoht peab olema päikseline, viljakas ja hea drenaažiga. Mõjub hästi nii gruppides kui üksiktaimena.
Sordid
- ‘Pendula’
- ‘Saphirsprudel’
Laugud (Allium)
Laukude rikkalik maailm on minu südame võitnud juba pikemat aega. Enamasti suhteliselt vähenõudlike taimedena on neid alati tore kasutada suuremate või väiksemate gruppidena teiste taimede vahel.
Põhiline õitsemisaeg jääb laukudel mai lõpust juulini. Värvigamma varieerub väga heledast roosast kuni sügavlillani, leidub ka valgeid, siniseid ja kollaseid liike.
Enamus liike eelistavad hea drenaažiga viljakat savimulda. Kevadel vajavad piisavalt niiskust, kuid puhkeperioodil on hea drenaaž eriti oluline.
Tuntumad liigid ja sordid
- Hollandi lauk ‘Purple Sensation’
- Varrekas lauk ‘Mount Everest’
- ‘Gladiator’
- Hiidlauk (A. giganteum)
- ‘Beau Regard’
- ‘Round and Purple’
- ‘Ambassador’
- ‘Globemaster’
- ‘Forelock’
- Bulgaaria mesilauk
- Pärsia mesilauk
- Turkmeeni lauk
- Viltune lauk
- Kuldlauk
- Mahhatškala lauk
- Karatau lauk
- ‘Ivory Queen’
- Pskeemi lauk
- Mugullauk
- Longus lauk
- Ohoota lauk
- Siberi lauk
- Murulauk ‘Rising Star’
- Murulauk ‘Corsican White’
- Rauklauk
- Nartsissiõieline lauk
- Tore lauk
Selle põgusa tutvustuse käigus sai käsitletud vaid väike osa laukude perekonna dekoratiivsetest esindajatest. Tegemist on rikkaliku ja lihtsalt kasvatatava perekonnaga, keda tasuks oluliselt rohkem katsetada nii tarbeaias kui ilutaimedena.