Suvelõpu silmarõõmud püsikupeenras
(Ilmunud Postimehe lisas "Maaelu edendaja" september 2015)
Vahel kuulen lillesõpru kurtmas, et juba juuli lõpust on nende lillepeenras liiga vähe õisi näha. Minu küsimusele, kas neil on aega ka suvel aianduskeskusi või väikseid puukoole/taimekasvatajaid külastada, saan enamasti eitava vastuse. Sealt aga saaks kindlasti head nõuannet ja soovitusi põnevate koosluste loomiseks – ikka nii, et leida õige taim soovitud kasvukohta ja ka õisi kogu hooaja näha oleks. Kindlasti julgustaks ka praegu veel planeerima ja istutustöid ette võtma, sest juurdunud potitaime võib istutada niikaua, kui labidas veel maha läheb. Ja kuniks maapind külmunud pole, saab taim ka juurduda. Igaljuhul tunnevad sügisel maha pandud taimed ennast parmini peenras, kui puukooli potiplatsil.
Suve teise poole õitsejad on kevadel pigem üsna hilised ärkajad ja seetõttu headeks vahetaimedeks neile on kevadised sibullilled – püsikute kasvuhoo sisse saades on nad enamasti õitsemise lõpetanud ja kuhtuvad pealsed saavad rahulikult silma riivamata puhkamiseks valmistuda.
Kõrgetest püsikutest on heaks valikuks
Toruõielise vesikanepi (Eupatorium fistulosum) sort ‘Riesenchirm’ - liigist pisut madalam, kõrgust 150-180 cm. Tugevad mustjaspunased võrsed on väga seisukindlad ja taluvad ka üsna tugevaid tuuli. Tumeroosad õisikud puhkevad augustis ja püsivad taimel külmadeni. Noorel taimel võtab mõned aastad aega, enne kui oma tõelise ilu esile toob, aga seda suurem on aja jooksul rõõm uhkest taimest. Eelistab parasniisket ja viljakat pinnast, talub aga üllatavalt hästi ka põuda.
Viltjas ülane (Anemone tomentosa) on tuntud juba vana taluaia klassikana. Täiesti külmakindel. Sobib nii päikseline kui poolvarjuline kasvukoht tavalises aiamullas. Suure grupina annab eriti uhke laigu püsikupeenrasse. Kõrgus kuni 150cm - seega ka tema sobib pigem suuremasse aeda ja istutusala kaugemasse serva. Tänuväärselt pikk on tema õitsemise aeg – juulist külmadeni ja toredad ka juba õitsemise lõpetanud õisikud.
Ungari mesiohakas (Echinops bannaticus) on 120-150 cm kõrge, torkiva rohekashalli lehestiku ja suve teisel poolel siniste õiepallidega dekoratiivne ohakas. Tõeline mesilaste ja liblikate magnet. Enim meeldib talle viljakas hea drenaažiga ja päiksepaisteline kasvukoht. Talub ka pisut poolvarju. Tänu sügavale ulatuva sammasjuurele saab hästi hakkama ka põuaperioodil.
Kobarpead vajavad niisket ja viljakat kasvukohta pigem poolvarjus, aga sobib ka päikseline kasvukoht, kui seal on piisavalt niiskust.
Hambulise kobarpea (Ligularia dentata) sordid ‘Othello’ ja ‘Destemona’ on kevadel puhkedes silmatorkavalt purpursete lehtedega, mis olenevalt kasvukohast, aegamööda kasvavad suve teiseks pooleks isegi 50-90 cm kõrguseks. Purpursed tugevad õievarred kannavad alates juulist 120-150 cm kõrgusel oranžikaskollaseid korvõisikuid. Meelitab ohtralt mesilasi ja liblikaid.
Hõlmine kobarpea (Ligularia palmatiloba)
Sügavalt lõhestunud suurte roheliste lehede ja oranžikas-kollaste korvõisikutega taim. Õitsemise ajal kõrgust 180 cm. Lehti tuleb kaitsta tigude eest.
Keskmise kõrgusega hilistest püsikutest võiks esile tuua
Kilpkonnalille (Chelone) - oma nime on ta saanud justkui avatud suuga kilpkonna pead meenutavate õite järgi. Pärit on ta Põhja –Ameerikast, kasvades seal niisketel ja isegi soistel aladel. Kevadel tuleb varuda kannatust, sest pistab oma nina üsna hilja maa seest välja. Koduaias lepib ta suurepäraselt ka täiesti tavalise, eelistatult toitaineterikka parasniiske mullaga. Sõltuvalt mulla viljakusest võib kõrgus olla 50-100 cm.
Toredad on ka tema sordid:
Viltune kilpkonnalill (C. obliqua) ‘Alba’ – puhasvalged õied tumerohelise lehestiku taustal. Kõrgus 90 cm.
Viltune kilpkonnalill (C. obliqua) ‘Jenimienie’– madal ja kompaktne roosade õitega sort, kõrgus 20-50 cm.
Roosa kilpkonnalill (C. lyonii) ‘Hot Lips’ - pronksjad võrsed, tumeroheline lehestik, roosades toonides õied, kõrgus 60-90 cm.
Lõhine kalimeris (Kalimeris incisia) on põhjendamatult vähe kasutataud superõitseja. Mai lõpust -juunist alates katavad taime armsad kollase südamikuga “astiri” õied, õitsemine kestab läbi suve. Tegemist on vähenõudliku ja vähest hoolt vajava püsikuga. Kasvukohaks on parim viljakas ja vett läbilaskev pinnas täispäikeses või poolvarjus. Meeldib väga liblikatele. Korralikult juurdunud taim talub hästi ka põuda. Vähenõudliku taimena sobib talle (liig)niiske kuni kuiv, aluseline kuni happeline, liivane kuni savine pinnas. Vanade õite eemaldamine pikendab õitsemist veelgi.
Sordil ‘Blue Star’ on sinised õied läbimõõduga 2,5 cm, kõrgust 40-50 cm
‘Alba’ Valged õied, kõrgus 80 cm
‘Shogun’ kollase-rohelisekirju lehestik, kõrgus 50 cm, kirjulehisus on kõige säravam päikselises ja piisavalt niiskes viljakas kasvukohas. Latvade näpistamine ergutab uute erksate võrsete kasvu veelgi.
Harilik kivimünt (Calamintha nepeta) on piparmündile sarnase lõhna ja maitsega taim. Suureks plussiks sealjuures on, et ta ei levi invasiivselt peenras laiali nagu seda armastab teha piparmünt. Juunist septembrini katavad taime väiksed õied, mis võivad olenevalt sordist olla valged kuni helelillad. Väga meeldiva aroomiga, meeldib väga mesilastele. Hea maitse- ja teetaim. Vähenõudlik väga hea haljastustaim – talub võrdselt hästi nii niiskust kui kuiva. Õitsemise vähenedes tagasi lõigates õitseb suve lõpus uuesti.
Sordid
'Triumphator' helesinised õied, kõrgus 40 cm
'Weisser Riese' valged õied, kõrgus 60cm
Punanupud (Sanguisorba) armastavad kasvada päikselises või poolvarjulises toitaineterikkas ja parasniiskes kasvukohas.
Ahtalehine punanupp ‘Elephant’ (Sanguisorba tenuifolia) Juulist septembrini rikkalikult roosasid pisut kaardus õietupse, mis õõtsuvad graatsiliselt hallikasrohelise lehepuhmiku kohal. Kõrgus 120 cm. Vastupidav ja lihtne kasvatada.
Ürtpunanupp ‘Tanna’ (Sanguisorba officinalis’) sobib rohkem peenra serva. Kõrgust on tal vaid 40-50 cm. Püstised punased õienupsud kesksuvest hilissuveni.
Meelitab mesilasi ja liblikaid.
‘Rock and Roll’ on uus rikkalikult õitsev punanupu sort. Kõrgus 75 cm. Õhuline ilus lehestik, mille kohal roosad püstised õienupsud kesksuvest hilissuveni.
Kolmeroodne hõbeleht on pika õitsemisega kuiva, hea drenaažiga päikeselise kasvukoha taim. Ka väikeses varjus kaotab lehestik hõbedase värvuse. Hea taim kruusa- ja stepiaedadesse. Hallikasrohelise lehestiku kohal hulgaliselt kimpudena püstjalt 2 cm läbimõõduga õisi alates juunist. On ka väga hea lõikelill.
‘Silberregen’ kõrgus 30-40 cm
'Sommerschnee' kõrgus 20-25 cm
Väga toredaid kooslusi püsikupeenras aitavad luua kõrrelised, kelle ilu ja muutumist saab nautida enamasti ikka suve teise pooles, aga mitte ainult. Väga vastupidavad ja tänuväärsed kõrrelised on
Palmilehine tarn (Carex muskingumensis) ja tema sordid
Roog- ja harilikul sinihelmikal (Molinia) on palju erineva õiepähiku kõrguse ja struktuuriga sorte
Preeria pillahein (Sporobulus heterolepsis)
Karvane piiphein (Luzula pilosa) ‘Igel’ ja ‘Grünfink’
Lumi-piiphein (Luzula nivea)
Vaip-aruhein (Festuca gautieri) ‘Pick Carlit’
Luht-kastevars (Descampsia cespitosa) ‘Schottland’ , ‘Goldtau’
Igihaljas kaerand (Helictotrichon sempervirens) ‘Pendula’ , ‘Saphirsprudel’
Rohe- ja läiklubikas (Sesleria)
Aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) ‘Aureovariegata’
Käesoleva lehe kõikide materjalide kasutamisel tuleb viidata allikale ja kopeerimiseks tuleb luba küsida